SISSEJUHATUS

+ Elu on rütm. Rütmideta ei ole pikaajaline, terve elu võimalik.
+ Minu arust pöörati meditsiinis liiga vähe tähelepanu keha enesetervendusvõimele – selles valdkonnas puudusid uuringud peaaegu üldse. See-eest lasus raskuspunkt kehaprotsesside farmakoloogilisel mõjutamisel.
+ Nüüd järsku avanes mu ees uus uurimisvaldkond – kronobioloogia. See võimaldas vaadelda inimese organismi otse eneseregulatsiooni juures, n-ö tervenemisel.
+ Teaduslikus teoorias saab vahet teha “jõuteadmiste” ja “olemusteadmiste” vahel – esimesed annavad inimesele võimu looduse ja kehaprotsesside üle, teiste puhul on rohkem tegemist loodusest ning inimesest arusaamisega.
+ Meditsiinis viib niisugune lähenemine selleni, et iga haiguse vastu leiutatakse ravim. Mis aga seejuures juhtub, on see, et inimorganismi eneseregulatsioonivõime saab kahjustada.
+ Iga elusorganismis kasutusel mitte olev organ taandareneb.
+ Kronobioloogia ja selle kasutamine kronomeditsiinis seevastu näitab, et bioloogiliste rütmide arvestamise ja toetamisega mõistliku elustiili raames on võimalik organismi enesetervendusvõimet tohutult toetada.
+ Meditsiinilis-farmakoloogiline sekkumine on kohane ja vajalik seal, kus see on vältimatu: õnnetusjuhtumite ja akuutsete raskete haiguste korral.
+ Igapäevaelus on tervise säilitamisel kõige tähtsamad elustiil ja bioloogiliste rütmide järgimine. Igapäevatöö muutub lihtsamaks, puhkus rõõmurohkemaks. Stress väheneb ja teie füüsiline tervis paraneb.

ELU RÜTM
+ Hildebrandt uuris terveid, samas kui enamik teisi proovis võimalikult eksootilisi haigusi avastada. Ta uuris looduslikke ja homöopaatilisi vahendeid ajal, mil koolimeditsiin nimetas seda kõike veel halvustavalt hookuspookuseks.
+ Prantsuse geofüüsik Mairan tuli juba 18. sajandil hiilgavale mõttele panna paar mimoositaime ühte kambrisse täielikku pimedusse – ja mimoosid tõstsid ja langetasid ikka lehti öö ja päeva vaheldudes. Esimene endogeenne taime seest pärinev rütm oli seega avastatud. Igatahes ei järginud taimed nüüd enam päikese liikumist, vaid omaenda sisemist rütmi, mis vaid vähesel määral erines välisest.
+Täna me teame, et kõikide elusolendite sisemuses tiksuvad sajad miljardid sisemised kellad, mis päevavalguse abil üksteise ja välismaailmaga kooskõlla viiakse.
+Sisemisi ehk paljude rakkude tsirkadiaanseid kelli koordineerib meie ajus olev sisemine tuum. See tuum paikneb täpselt optiliste närviteede ristumiskohal nina taga.

SISEMINE KELL
+Sisemine ööpäevarütm, mille keskmine pikkus on 24,86 tundi, säilib kuude kaupa.
+ Ka psühhiaatriliste haiguste nagu depressiooni ja psühhooside puhul on esimesteks haigustunnusteks ööpäevarütmi häired või magamatus.
+ Puuduv päike, eriti novembris, võtab meilt rõõmu, elujõu ja algatusvõime. Päike kutsub  meis esile sügavaid psühholoogilisi ja psüühilisi muutusi, mis reeglina on suunatud paremuse poole.

NÄGEMISRAKUD, MIS EI LOO PILTI
+ Valgus on meie tähtsaim sünkronisaator. Silmas avastati uus must nägemisvärvaine melanopsiin, mis tajub ainult päevavalgust. Selle ülesandeks on sisemiste kellade sünkroniseerimine välise päevavalguse ja päeva kuluga. Seda oli varem avastatud vaid ürgsete sinivetikate ja mõnede sini-rohevalgustundlikes taimedes.
+ Ka pimedatel on võime oma keharütme välise päevaga sünkroniseerida, igatahes ei taju nad valgust teadlikult, sellega kohanduvad vaid nende vegetatiivne süsteem ja keharütmid.
+ Õhtusel ajal ja magades moodustub tervel inimesel ajus nimelt üks eriline hormoon, melatoniin, mis täidab kehas erinevaid tähtsaid ülesandeid.
+ Melatoniin on meie parim antioksüdant ja kaitseb meie keha kudesid vabade hapnikuradikaalide eest, mis võivad viia keharakkude kahjustumise ja enneaegse vananemiseni. Peale selle muudab see meid uniseks ning seda kasutatakse edukalt unehäirete ja ajavahest tingitud väsimusilmingute raviks.
+ Melatoniini tootmine väheneb ereda valguse käes. Päeva ajal peabki see nii olema, sest on ju vaja värske ja reibas olla.
+ Ei olegi vaja 1000-luksist valgustust, et takistada tervise jaoks nii tähtsa melatoniini tootmist öösel – jätkub juba 3-luksisest sinakas-rohelisest valgustusest, mis on vaid veidi valgem kui kuuvalgus.
+ Juba päris nõrk, päevavalguse sarnane valgus võib keha rütmikat olulisel määral häirida, kui see valel kellaajal, näiteks kell kaks öösel, teie silma võrkkestale mõju avaldab.
+ Kui vaatate keset ööd mõne minuti vältel teleekraanile või süütate magamis- või vannitoas säästupirni, võib juba see melatoniini tootmist oluliselt vähendada.
+ Ainult klassikaline hõõglamp ja sama tugevusega halogeenlamp ei häiri meie keha rütme, kui me need öösel korraks põlema paneme.
+ Alates 19. saj. lõpust oli mõnes linnas gaasivalgus. Kuni selle ajani süüdati küünlad nii linnas kui maal, või männipeerg, istuti lõkke ääres või lahtise kamina ees. Punakas-kollane valgus ei kahjusta meie organismi, sest see ei pärsi melatoniini tootmist. Ka uni tuleb kiiremini, kui toas on kollakas valgus ja meie pilk ei ole sinisele ekraanile suunatud. Suhteliselt lühikese ajaga on elutingimused täielikult muutunud.

TÄIELIKULT RÜTMIST VÄLJAS
+ Rahvusvahelised uurimismeeskonnad võtsid vaatluse alla öise ja vahetustega töö, ajavahest tingitud biorütmid ning sellest tingitud keharütmide häirumise.
+ Vähivormide arengut juhivad tihti hormoonid, seega oletatakse, et süüdi on öise ja vahetustega töö tagajärjel tekkivad hormoonsüsteemi häired. Kuid ka südameinfarktid ja rasvade ainevahetuse häired tõusevad umbes 50 protsenti.
+ Huvitaval kombel ei ilmne negatiivsed mõjud siis, kui töötatakse regulaarselt öises vahetuses. Tööaegade pidev vaheldumine paistab niisiis eriti ohtlik olevat. Organism peab pidevalt kohanema ja väljub rütmist. Pikaajaline regulaarne öine töö on kronobioloogilises mõttes oluliselt vähem kahjulik kui pidevalt vahelduvad kolm vahetust, mis on praegusel ajal paljudes firmades tavaks.
+Mida te arvate öisest televiisorivaatamisest või arvutiekraani taga viibimisest?

LAUL LÕOKESTEST JA ÖÖKULLIDEST
+ Kronobioloogias nimetatakse tasakaalus olevaid inimesi indiferentseteks tüüpideks – nemad võivad töötada sama hästi nii hommikul kui ka õhtul.
+ Nii nagu partnerluses ikka, on ka sel juhul tähtis teist mõista: kui partner kuulub teise ajatüüpi, ei ole see pahatahtlikkus, vaid kalduvus.
+ Õnneks ei ole enamik inimestest lõokesed või öökullid, nii et paljudel on paariliseks vähemalt indiferentne tüüp, kes suudab teisega päris hästi kohaneda.

BIOLOOGILISTE RÜTMIDE MAAILM

RÜTM SÄÄSTAB JÕUDU
+ Üleüldse jäi Tansaanias mulje, et siin maal saatis tööd alati rütm ja naer. Inimesed laulsid tööd tehes, nad viisid keha liikumise laulu rütmiga kooskõlla ja muutsid sellega raske töö kergemaks.
+ Traditsioonilistes kultuurides on olnud rütmil ilmselt suur tähtsus inimkonna varases arengujärgus, ning on seda ka tänapäeval. See käib kaasas päeva, kuu ja aasta kulgemisega, kogu eluga.
+ Üks tõeline aafriklane ei suudaks välja kannatada istuma jäämist ja vaikset kuulamist, nagu me näeme Euroopa kontsertidel.
+ Üks muusikateadlane, kes on palju aastaid Aafrikas elanud, toob välja seose neurooside ning lihaste liikumis- ja rütmihäirete vahel.
+ Ehk saate pilku tagasi heites aru, et olete tegelikult rütmi juba kogu aeg kasutanud. Järgnevad peatükid peaksid teid ajendama seda elu kõikides tahkudes teadlikumalt kasutama ja oma argipäeva rütmilisemaks ning koos sellega tervemaks ja elavamaks muutma.

RÜTM ANNAB ENERGIAT
+ See, et rütm meile jõudu annab, ei ole puhas psühholoogiline fenomen. Pigem tuleneb see meie bioloogiast.
+ Bakterite rohkust meie keha sees ja ümber nimetatakse mikrobioomiks – ka need meie kasulikud kaaslased ei pea rütme tähtsusetuks.
+ Eriti kindlad ollakse soolestiku mikrobioomi tähtsuses tervisele. Teame juba mõned aastad, et meil on oluliselt rohkem soolebaktereid kui kehaomaseid rakke. Inimesed, kellel teatud soolebakterid puuduvad, kalduvad tüsedusele.
+ Jne