<>
TRENN LÄBI PÄEVA
Sööme ja joome läbi päeva, et keha hästi funktsioneeriks. Me ei saa seda teha ette ega tagantjärgi – vaja on pidevat panustamist. Liikumisega on sama lugu: peaksime oma keha liigutama veidi rohkem kui paigalt nihutades vähemalt iga tunni tagant, nii nagu kinesioloogia uuringute kohaselt võiks rüübata kolm lonksu vett iga kahe tunni järel, et keha korralikult toimiks. Peaksime igapäevaselt vältima robotlikku olemist ekraani taga, jälgima tervislike teadmiste rakendumist ja panema süsteemid tööle nii, et eluenergia säiluks ning taastuks läbi päevategevuste. Liikumisel ja liikumisel on vahe. Paljud on ületöötanud ja -liigutanud ning sooviksid hoopis mitte midagi tehes puhata. Kui tähelepanu on asjade ärategemisel, ei saa energiad liikumise käigus käivituda. Tarvis on kehalist tunnetamist ja liikumise nautimist, et energia vabaks ja kergeks muutuks. Siis ei väsita nii palju ka liikumine, mis on kohustusliku tulemusega. Inimesed aga, kes palju istuvad või on sundasendis, võiksid oma tegevusi planeerida nii, et keha ei jääks pikaks ajaks kõrvale. Keha armastab rutiini. Keha jaoks on tähtsad ka väikesed, ent regulaarsed liikumised. Isegi lihtne, tunnetuslik jalutustiir igal õhtul võib teha imesid nii enesetunde kui meeleseisundiga.
<>
KEHA KUI VAIP
Keha on füüsikaline nähtus ja seda annab töödelda nagu igasugust muud asjalaaadset. Keha energiad reageerivad samamoodi füüsilisele mõjutusele. Harjutuste tegemisel võib ette kujutada vaipa ja meenutada, kuidas sellega toimetatakse: musta vaipa kõigepealt saputatakse või raputatakse, siis patsutatakse ja klopitakse, peale pesu väänatakse ja silutakse ning lõpuks venitatakse õigesse vormi. Nii puhastatakse ka inimkeha energiaid energiatreeningu käigus. Inimese kehassegi on põimitud läbivad niidid ja lõimed, jämedamad ja peenemad energialõngad või -ribad, süsteemselt korduv mustristruktuur ning korrapära. Iga inimese kehatempel on unikaalne kosmoses lendav vaip, mille vaim on endale “maakoduks” valinud. Selle kodu eest hoolitsemine ja selle kaudu maise elu kogemine teeb ka iga inimese olemasolu ääretult eriliseks. Keha on nagu planeet, kus elame üksi nagu väikesed printsid, hooldades oma hingeroosi.
Energiatreeningu põhimõtted on keha lõdvestamine, puhastamine, tugevdamine ja aktiveerimine. Selle treeningu sisuks on kehale otseselt mitte keskendumine. Tähelepanu läheb siis rohkem tunnetusele ja energia saab olla kiire, kerge ning vaba. Iga füüsilise treeningu saaks muuta energiatreeninguks läbi taolise lähenemise. Meie elugi on üks energiatreening, kui mõistame ennast jälgida ja proovime tunnetada. Igapäevane liikumine võib olla parim stabiilne energiatreening: eri moodi treppidest kõndimine, sügavam kummardamine, ergonoomiline istumine ja tõusmine, keha sujuv keeramine, pea lõdvestunud pööramine, samuti teadlik hingamine. Väikesed liikumised, aga sügav taju. Mõned tähelepanuga sooritatud ekstra pingutused ja kordused ning keha on meile ülitänulik, vaimust rääkimata.
<>
POLAARSUSE PÖÖRAMINE
Kõik tegemised planeedil tehakse teadvuse tõstmise tähe all. Positiivsus ja negatiivsus on polaarse elu osad, päris neutraalsust eksisteerib vähe. Polaarsuse pööramine on polaarsusest väljumine teadvuse kaudu: tõstame ennast energeetiliselt olukorrast eemale ning hakkame seda mõistma ilma otseses seoses või sõltuvuses olemata. See on aga enamat kui plusside ja miinuste vaatlemine – polaarsuse pööramine on vabastav ja konkreetne energeetika muutmine, mis võimaldab näha uut suuremat pilti ning valida parim võimalikest variantidest, vanasse tagasi laskumata. Protsessi võib võrrelda auto nullkäiguga, mille peaks läbi tegema enne iga uue käigu sisselükkamist. Otse kiirusest kiirusesse tuhisedes on igal hetkel oht kokku joosta. Vabakäiguhetk võimaldab energiate kergust, sujuvust, mobiilsust ja treenib teadvust olema ärkvel ning uudishimulik. Polaarsust pöörates lastakse arvamustest lahti ilma mõttemeelt kasutamata, sest see on vaba minevikku kaevumisest. Nii säästetakse palju aega ja energiat, mida on soov kulutada elu mõistmise parendamiseks. Mõtlemise teel ei pruugi energeetilised seosed lahustuda ja võivad pigem tugevneda, pendeldades polaarselt, kuigi muutuvad. Igal mõttel on energiakogum taga. Energia aga liigub sinna, kuhu suundub tähelepanu ja veri kehas liigub sinna, kuhu suundub energia. Pingsalt mõtlemine ja keskendumine viivad energiad üles pea piirkonda ning ülejäänud keha jääb unarusse. Uus värske mittepolaarne vaatenurk viib aga eelnevad kinnismõtted täielikult minema, nii et neisse polegi vajadust süvitsi sisse suumida. Tilgutades puhast vett mudaveega täidetud klaasi, on mingist hetkest alates klaas täidetud puhta veega. Puhta vaate kiire kohaletoomine tühjendab klaasi koheselt ning lisab sinna uue selge vee. Inimese keha ja meel alluvad füüsika seadustele sarnaselt esemete ja nähtustega. Polaarsuse pööramine on kiirtee nii keha kui meele puhastamiseks.
<>
KEHA ANKUR
Aja kulgemise tunnetamise kaudu saame aru, kui veniv ja venitatav on reaalsus. Ootaja aeg on pikk ja nautija aeg lühike, kannataja aeg on pikk ja tegija aeg lühike. Reisides muutub ajataju samuti. Paljude inimeste kogemus on, nagu elataks ühe elu jooksul mitut elu. Elu etapid vahelduvad ja vahetuvad, kõik tundub kord nii, kord naa. Elame mitmete reaalsuste keskel ja vahetame ajajooni. Mida iganes see tähendab – keha on ankur, mis hoiab meie meeled selged ja oleviku puhtas hetkes. Meeled ja tunded on kiired, muutlikud, vahel hoomamatud ning ebareaalsed, justkui väljamõeldised. Aga meie keha on oma kuju, vormi ja kolmemõõtmelisusega tõeline kalju, kindlus. Keha märgid annavad adekvaatset infot, keha tunnetus kinnitab nähtut ja kuuldut. Keha ei ole meie identiteet, kuid see on praegu meie olemuse parem käsi. Kehameel tajub energiate liikumist, puudujääki või küllust, olekut. Keha hoiab meid maapealses reaalsuses alati paigal, vähemalt osaliselt. See aitab meil olla ja tegutseda hetkest hetkesse, kogeda siinset reaalsust või reaalsusi, neid muuta ja moodustada. Kontakt oma kehaga suureneb, kui tegeleme energiate tunnetamisega, treenime ennast tajuma ning märkama.
<>
LOOVUS JA LIIDRID
Loovus teeb inimese liidriks ja oma elu juhiks. Meie elus on alati olemas ka õpetajad ja juhendajad, kes parimal juhul ei pärsi meie oma loovust, vaid tugevdavad igaühe häid külgi. Energiamaailmas on liidrite mõiste teistsugune. Hoopis õpilane võib olla õpetaja suurim õpetaja. Kuna me õpime kõik erinevaid asju eri tasemetel, ei saa kedagi millegi järgi ritta seada ega võrrelda, graafikusse ega tabelisse paigutada, mõõta ega hinnata. Sellepärast öeldaksegi, et iga inimene on unikaalne ja eriline, kuigi olenditena oleme kõik võrdsed. Aga loovamad inimesed on alati suuremad liidrid. See on nende loomulik talent. Loovad vaimud pakatavad, toodavad, teevad ja toimetavad, inspireerivad, ärgitavad, veavad, lükkavad, äratavad, innustavad, vaimustavad. Loojad tajuvad seisundit, olemist. Nende kaev on alati täis, nii et jääb ülegi, sest nad on ühendatud elu allika ja põhjaveega. Iga inimene on mingil määral loov, isegi kui ta seda ise ei arva. Loovus on väga lai mõiste. Loovus ei ole ebapraktiline, ka maisus on loov. Loov vaim on toimekas ükskõik millisel alal, suunal või asjas. Asjalik inimene loob lihtsalt oma käepärasel viisil. Loovus on universumi and ja võimaldab meil kõigil ükskõik milles kätt proovida ning liider olla. Erinevad loomise kogemused suurendavad mõistmist ja tõstavad seega teadvust. Oleme kõik sisuloojad. Mõistmine suurendab ka ühtsust ja üksoleku tunnet.
<>
VÄSIMUS JA VAIMUSTUS
Kui inimene tunneb ennast väsinuna, võiks endalt küsida, milline osa sinust on väsinud. Väide “olen väsinud” on suhteliselt levinud, kuid see ei anna tegelikku ülevaadet. Väsinud võivad olla eraldi nii keha, meel kui ka tunded. Puhtal vaimul pole midagi, millega väsinud olla. Vaim võib siiski olla tüdinud, kui ei saa teha, mida soovib ja olla pahane, kui inimene teda ignoreerib. Vaimu olemus on ergas, rõõmus, tegus ja mida rohkem ta ennast füüsilise kaudu kogeb, seda enam saab ta olla veelgi erksam, rõõmsam ja tegusam. Vaimustunud olekus ei väsi ka muud inimosad nii kergesti – vaimu jõud kannab läbi tule ja vee. Enese vaimustamine on seega üks tähtsamaid ettevõtmisi. See on oleku seadistamine, elujõu programmeerimine. Nii et paneme vaimu valmis ja hakkame liigutama. Mõnikord aetakse vaimu emotsioonidega segamini, aga viimased on kõikuvad ja mõjutatavad. Kui vaim saab nii-öelda oma rea peale, siis ta ei kõigu ega kahane, vaid tema jõud ja ind aina paisuvad ning avarduvad. Vaimustunud inimesel on lihtne ka teisi vaimustada, sest vaimuenergia hulk on suur, stabiilne ja iseleviv. Siiski peaks iga inimene vaatama, kelle järgi ta joondub ning järgima ikka oma isikliku olemuse sõnumeid ja juhatusi.
<>
TEEME ÄRA: ÄRME TEEME
Inimestel on huvitav komme asju vussi keerata ja neid siis parandada. Kui vaadata saastatud ja lagastatud Maad, mida teadlikumad on koristama ja renoveerima hakanud, tekib palju küsimusi. Oleme inimkonnana nagu entusiastlik pere, kes on heauskselt kokku ostnud hulgaliselt mööblit, mis elamisse ära ei mahu. Teadvusel on võime asju ette näha, planeerida. Meie ühisteadvus on aga väljakutserohke. Kes küsiks ennetavalt: mina nii ei teeks, aga kui sina teed, mis siis saab ja mida siis teha? Enese peatamine õigel ajal on teadvuse kõrgem tase, energeetiliselt kaugnägelik. Kehaga on sama lugu, vastutus on ainult sinul endal. Ainult sina närid ja neelad, ainult ise jood või keelad. Tehes tulevad tagajärjed. Teadmatusest tekkinud tagajärgi on meil igast nurgast niigi läbi elada, milleks veel teadlikult hoolimatu olla. Silmnähtavad pahateod on harjumused, mida jäljendatakse. Mõeldakse või käitutakse mõtlemata: kui sina ei hooli, miks mina peaksin… Ja nii see pall veereb. Energiaväli peaks kandma, tõstma, toetama, innustama. Teisest küljest toimibki vastasjõud ja tegutsema asuvad korrastajad. Mida nagu polekski valesti, igaühel on oma tegemised… Lootus siiski on, et ringid muutuvad spiraaliks ja inimesed hakkavad ühiselt teadvuses kerkima, jättes tegemata ilmselge kahju.
<>
ÜKSIK- JA ÜKSOLEK
Vaatamata teooriale, et oleme kõik pärit samast allikast, elame erinevates kehades ja peame endale teadvustama, et isiklik elu on täielikult meie endi haldusala. Laste eest hoolitsemine on muidugi kohustuslik osa sellest ja mingi ajani oleme oma vanematega tihedalt seotud. Vastutame täiskasvanuna oma energia korrashoiu, säilimise ja kasutamise eest. Elus käivad kontaktid ja vahetus käsikäes, meie energia on pidevas kokkupuutes, ringluses läbi ühiskondlike kohtumiste ja toimetuste. Sellegipoolest peaksime olema valivad ja otsustama võimaluste piires oma tunnetuse järgi, kelle või millega end seome. Üksolekut tajuvad energeetiliselt tundlikud ja teadlikud inimesed võivad need isiklikud piirid vahel ära unustada. Võime tingimusteta armastada kõiki, aga neid, kellega kokku elama läheme, kellega oma elu hetki veedame, valime tingimuslikult sobivuse järgi. Ja me ei pea alluma teise tahtele või soovile, sest see, mida oma kehaga ette võtame, sõltub meie energeetilisest eripärast. Sageli oleme sunnitud oma teelt välja astuma, et tõestada armastust, hoolimist või parimaid kavatsusi, aga nii kaotame tasakaalu. See paneb meid armastust blokkima ja eirama, mis ei ole tervislik ei kehale, meelele ega hingele. Elu jooksul õpime ära tegutsemise ilma energiat vasakule ja paremale jagamata, energiast loobumata. Must ja valge arvamus muutuvad halliks alaks, kus on võimalik kompromiss.
<>
VÄEPAIGAD KIRNA, VASTSELIINA JA RUHNU
Paljud ei teagi, et meie väikesel Eestimaal on ammu maailmakuulsad energiapaigad nagu Kirna mõis koos pargiga ja Vastseliina klooster. Kirna mõisaplatsi tervenduspingid ravivad jätkuvalt terveks hulgaliselt inimesi, kuna magma on seal maapinnale lähedal. Vastseliinas toimub pidev valge ingliristi valgustöö vana kloostri varemete vahel. Seal on palverännakute põhjapoolseim punkt, mille on õnnistanud paavst. Ruhnu saar on portaal, mille kaudu levib kõikjale suur hulk maasisest põhjala valgust. Nii nagu iga puu on hiis, on kogu maakera tegelikult üks suur altar. Loodus on imeline ja võimas, inimeste eluviis ei muuda seda fakti. Maa vaim on inimkonda tingimusteta toetamas. Piisaks paarisajast aastast ilma inimesteta ning Maa oleks taas vormis ja normis. Oleme siin selleks, et omaenda teadvust arendada ja aretada, suurendada armastuse hulka ja uurida loomise võimalikke variatsioone. Õpime hoidma ja hoolima, jälgima ja jäljendama, põhjust ja tagajärge lahutama ning kokku viima. Maa energiatega ühendudes saame aru, kui suur ja tähelepanuväärne on kosmos. Elu siin planeedil on alati keeruline, paradoksaalne ja ettearvamatu, aga nii õpimegi kõige rohkem.
<>
MÕTE JA MEELED
Mõttemeel on niisiis eraldi meel. See annab inimesele meelsuse ja meeletuse. Kehameel kui tajumeel on nii üldine kui ka viiemeelne: eristame kuulmis- ja nägemisvõimet, kompimist, tunneme lõhnu ja maitset. Samas on inimesi, kes on mingit moodi energeetiliselt “selgemeelsed”: nad näevad energeetilise silmaga, kuulevad energeetilise kõrvaga, tunnevad lõhna energeetilise ninaga ja tunnetavad energeetilise kehaga. Tavanormidesse mahtuv inimene võib, aga ei pruugi “nähtamatut” eitada. Kõik sõltub kogemusest ja tajumeelte tundlikkuse teadvustamisest, sest iga inimese keha tunnetab energiaid. Lisaks on olemas ka selgeltteadmine, intuitsioon. Seda nähtust võib seletada alakõhu piirkonnas asuva enteerilise ehk enteerse närvisüsteemi panusega. Samuti on katsetega kindlaks tehtud, et süda “teab” asju varem, kui aju. See on selgelttundmine, mis on kehaliselt peegelduv emotsionaalne äratundmine. Energiad on kiiremad kui aju ja keha reaktsioonid, sellepärast on energeetiline informatsioon energiakeha kaudu füüsilisest meelest alati ees.
Elamine ei ole lihtne. Peame žongleerima paljude tasanditega. Mida rohkem sisemisi ja väliseid kanaleid on meile kättesaadavad, seda suurem on meie mõistmisvõime, sest kogemuslikkus määrab teadvuslikkuse. Samas on see keeruline, kuna me ei saa kogetut olematuks mõelda ja meil tuleb tahes või tahtmata kokku viia olemuslikult erinevaid pusletükke, mis ei haaku ega hakkagi kunagi haakuma. Seda nimetatakse dimensionaalsuseks – holograafikaks, kus ongi teised seadused. Füüsiline reaalsus kohtub muude reaalsustega, varem või hiljem ja rohkemal või vähemal määral. Osad tahaksid sellest rohkem teada, teised jälle vähem, sest teadmine on ka vastutus. Areneme ja avardume kõik omas tempos ning peaksime usaldama, et meile pakutu ja võimaldatu on kõik, mida hetkel vajame.
<>
VAIMNE TERVIS
Praegusel ajal kasutatakse palju terminit “vaimne tervis”. Jutt käib siiski meele toimimise ja meeleseisundite ümber: inglise keeles tähendab “mental health” mentaalset ehk mõttemeele tervist. On olemas ka kehameel – meie kehad tajuvad ja reageerivad närvisüsteemide kaudu. Vaim kui substants on meelest ja ajust erinev nähtus. Päriselt vaimse kohta öeldakse laensõnaga “spirituaalne”, inglise keeles on vaim “spirit”. Kiriklikus süsteemis on ametimeesteks “vaimulikud”, kes räägivad religioonist. Tegelikult on kõik inimesed vaimu-likud – vaimlikud, vaimlised, vaimsed olendid. Hing on isikliku vaimu osa, mis on kehale lähemal ja ühildub füüsilise sagedusega rohkem kui vaimu kõrgsageduslik võnge. Kui räägiksime rohkem meele suunamisest ja meeleseisundi muutmisest, oleks lihtsam ka vaimu teemadel kõnelda, sest poleks nii palju segadust. Tuleks veel ära nimetada “vaimuhaiguste” olemasolu, mida põhjustavad meele või vaimu suured ebakõlad ajuga, nii et inimene ei funktsioneeri igapäevaselt ilma abita. “Meelesegadus” võib olla lühiajaline või püsiv, vaimu või hinge haigus on muu teema. Inimese vaim võib olla täiesti terve ja tubli, kui meel takka üles lööb ning hing võib olla haigemast haigem, kui meel suurepäraselt toimib. Vaim on haige, kui ta on mitte armastav. Mõistete terminoloogia kuulub mõtlemise valdkonda, kuid vajab siiski ka tunnetuslikku lähenemist. Olen selle avaldusega avameelselt vaimustav.
<>
VALGUSTÖÖLISE FENOMEN
Valgustöölised on alati sisemiselt või väliselt intensiivsed inimesed. Neil on olemise eesmärk, mida sageli ei teadvustata. Nad mõjuvad teistele vahel nagu üle võlli käivad kiiged: ligitõmbavad, aga pisut hirmuäratavad. Valgustööline kipub olema inimene, kes kunagi alla ei anna, isegi kui tal endal on jaks juba täiesti otsas. Ta on valdavalt positiivne, entusiastlik, järjekindel, võib-olla isegi näiliselt naiivne. Tema sisemine tuli on söe sarnane: see võib vaikselt hõõguda ja peidus olla, aga korraga lahvatada täie leegiga, kui miski käivitab. Seda energiat võib nimetada südame leegiks, mis on kaasasündinud olemuslik omadus. Valgustöölisi on mitut sorti ja üheks vormiks on valgussõdalane, kes on julgem kui teised ning võtab enda kanda massiivsed, keerulised vastasseise nõudvad olukorrad. Valgussõdalane on võitlusvalmis ja südi, õiglane, sõnakas ja ennastohverdav. Inimlikust seisukohast ka mõneti ennasthävitav, sest lahingud haavavad, aga kohe kindlasti mitte vaimses plaanis. Tema sisemine jõud on ammendamatu, sest ta on tihedalt kosmosega seotud ja saab sealt turgutust ning tuge. Inimesi ja üksindust ta ei karda. Kõigi valgustööliste valguskoodide laeng on erinev. Nad taastuvad omaette, olles samal ajal tundlikud ja mitmeti mõjutatavad. Kui inimene annab endale aru, et ta on valgustööline ja kogu möll käib suurema eesmärgi nimel, suudab ta ennast paremini juhtida, kaitsta ja valida kiirteid. Valgustöölised õpivad energiatööd igal sammul, ükskõik milliseks kujuneb nende maine amet.
<>
LIFTIST SAUNANI
Kõrgele korrusele saamiseks kasutame meelsasti lifti, kasutades treppidest ronimisest lihtsamat varianti. Et higistada ja oma keha puhastada, naudime sauna toimet – ei lähe pikki kilomeetreid jooksma, et nahka põhjalikult märjaks saada. Kasutame sõidukeid, et jõuda punktist punkti ja tarvitame efektiivseid tööriistu igat liiki tulemuste saavutamiseks. Samamoodi on energeetilises maailmas abistavaid vahendeid igaks elujuhtumiks. Inimesed, kes neid võtteid hästi valdavad, on võimelised teisi aitama kas edasi liikuda, puhastuda, midagi parandada või ühendada. Polaarses maailmas kehtivad füüsika seadused iga inimese keha suhtes võrdselt. Ja igaühel on õigus ning vabadus kasutada olemasolevaid vahendeid ja inimesi, et parendada elu vastavalt oma vajadustele, soovidele. Energeetiliste pakkumiste menüü on lai. Kõige parem on, kui inimene nende hulgast intuitsiooniga endale sobiva leiab, sest soovitused võivad teinekord nihu minna, aga oma keha teadmised ei valeta.
<>
RAKUPUNKTUUR
Koosneme rakkudest, aga alustasime emakõhus ainsast rakust. Meie energeetika on koondatav uuesti üheks rakuks. Seda saab teha kujutlusega, kujustamisega – olemegi üks rakk, millest väljub energeetiline nabanöör. Selle nabanööri ühendame kosmilise patareiga, mis laeb meid eluandva energiaga. Loome endale taas alguspunkti, mis on neutraalselt nullilähedane ja milles saavad kokku aja ja ruumi kõik mõõtmed, ajajooned. Meie keha rakkude kogusumma on hiigelsuur ja enamus rakke on terved, hästi toimivad. Ühendame kõigi rakkude energia ning mõju, mis sellega kaasneb, on kvanttervendav kõikidele rakkudele. Soovime, et terveimate rakkude energia võtaks juhtimise üle ning meie rakupunktuuri üksikrakk hingaks nabanööri kaudu sisse universumi kõige ilusamat, puhtamat ja tugevamat energiat. Paneme pöidlad ja nimetissõrmed kokku ümber naba, asetades peopesad kõhule ning keskendudes sissevoolavale elujõule. Rakupunktuur on valguskoodi harjutus, mis viib nii keha kui meele väga heasse kohta.
<>
INIMESE ARENG ON ENERGEETILINE
Inimene areneb ja peab arenema energeetiliselt, sest inimene on energia. Mingit muud varianti polegi. Keha on biomass, mille ümber on bioväli, aura ehk energeetiline keha. Magneetika mõjutab inimest samuti igal sammul, sest oleme Maa magneetilises väljas ja meie endi kehad on magnetvõrk magnetvõrgus. Energeetiline areng on tugevalt seotud meie teadvuse arenguga. Üksikisiku teadvus ja ühisteadvus on üksolemisest omakorda jaotised loonud, nii et see, mida me tegelikult teeme, on igal tasandil teadvuse arendamine. Me arendame omaenda teadvust ja selle kaudu suurt teadvuse hulka, sellepärast ongi iga inimese pisike panus ka väga suure tähtsusega. Suur pilt ja väike pilt saavad kokku ning muutuvad kvandiliseks.
Polaarne energeetika on olnud siiamaani valdavalt juhtival kohal: vastandid tõmbumine ja tõukumine, pluss ja miinus, positiivne ja negatiivne, hea ja halb, laetud ja mitte laetud. Kvantenergias, kus energeetilised seosed on teised, kehtivad inimeste vahel hoopis teised ühendused. Inimeste isiklik energia muutub järjest magneetilisemaks, sest enam ei ole oluline tegemine ehk liikumine pooluste vahel, vaid olemine. Magneti töö on olemas olla – see ongi tema tegemine. Rõhk on sisul, mitte välisel. Üha enam saame elus kokku vaid nendega, kellega on mõtet kokku saada. Meie teele tuleb järjest rohkem seda, mida väärime ning kokkulangevused ja väikesed imed on igapäevane juhtumine. Magnet töötab ilma pingutamata, ilma tõmbamata ja lükkamata, ilma polaarsuseta. See on inimese jaoks polaarsusest väljumine ka teadvuse mõttes. Meie olemisele, olemuse tunnetamisele ja tajumisele kulub rohkem aega. Tunneme, et tahame oma mulli, oma pesa, oma aega ja ruumi. Magnetvõrk ületab biovõrgu. Kaugtöö on võimalik, kaugsuhted on võimalikud. Need tunduvad õiged, rahuldust pakkuvad ja loomulikud. Kvantenergia on kõige tegijam. See on nii võrgustikuline ja mitmekülgne kui üldse olla saab – teadlikkuse ja taotluse tegevusväli, kus toimub mõttega liigutatav, südamega soovitav, hingega panustatav ja vaimuga vaadeldav.
<>
HALDJA- JA INGLIKOOD
Inimesed võivad kanda näiteks haldja- või inglikoodi. Kui neid koode ei avata või ei mõisteta, siis on inimesega raske suhestuda. Energiatöö on töö nagu iga teinegi, seal on iga energiakoodi lugemine ja käivitamine esmatähtis. Inglikood on peidus südames, haldjakood peas. Ingellik energia tahab armastuse energiaga ühenduda. Kui inimese elu on olnud vaevaline ja armastus ei ole teda puudutanud, see kood ei avane ja inimene elab säästurežiimil, tundes ennast sisemiselt väga üksildasena. Õnnelikud on inglikoodiga inimesed, kes on saanud mõne vaimuga sügava sideme, sest see aitab maapealses elus palju. Inimeste hulgas ei ole neil kunagi lihtne, sest nende energia on svammi sarnane, võttes ning imedes energiaid vatina endasse, selleks et muuta madalam kõrgemaks. Inglikoodiga inimesed peaksid olema ümbritseva taastusruumi suhtes hoolikalt valivad, et mitte läbi põleda. Nende energia teeb tööd ööpäevaringselt ja seda olemuslikku omadust peatada ei ole võimalik. Haldjakood on seevastu tõrges – need inimesed ei lase ennast abistada ja tahavad alati kõike ise teha. Nad on isepusimise meistrid. Samuti on nad väga põikpäised ja paindumatud ning keelduvad aktsepteerimast erinevusi. Nende energia näeb välja nagu siil: minu tee või mitte ükski tee. Nii et ligimest kohates on paslik mõelda, mis valemiga inimesega suhelda, et üldse kontakt saada. Tuleks vaadelda ja tunnetada, millist “inimlooma” oled seekord kohanud. Ühel inimesel võib olla energiasüsteemis mitmeid koode korraga. Neid koode võib ka erinevalt nimetada, aga põhiline on, et me paneksime tähele, pööraksime tähelepanu. See annab korraliku põhjuse mitte inimestele hinnangut anda, vaid nende olemust mõista.
<>
VALGUSKOODID
Energiate kogumit, mis mõjutab ja kaasajastab inimesi kosmose poolt, võib nimetada täpsemalt valguskoodideks. Vaatamata “taeva” defineeritud kõrgusele ja kaugusele ei ole see siiski ei kõrgus ega kaugus, kõik on väga lähedal. Meie ise olemegi kosmos, selle keskmes ja kese. Inimese keha peetakse mikrokosmoseks, millel on suure kosmosega sarnased toimeallikad ja seadused. Valgus on juba potentsiaalis meie sees, hakkab aktiveeruma ja siis välja suunduma. Kui koodid lahti tehakse, juhtub kõik, mis avanemisega kaasnema peab. Valguskoodid avanevad igapäevaselt, iseasi on, kas inimene seda tajub, vastu võtab ja kasutab. Need koodid on nagu patarei, mis on kättesaadav, aga mis tuleb teadlikult masinasse panna. Osad koodid toimetavad meie kehadega siiski automaatselt. Oleme siia Maa peale arenema ja seesmiselt kasvama, mitte hääbuma ega manduma tulnud. Iga hingetõmme on täis võimalusi ja väljakutset, teadlikku ja mitte nii teadlikku. Kes on seda mõistnud, sellel on alati väga huvitav elada: päev korraga, aga tõeliselt palju kihte ja tasemeid, millel turnida ja end tugevamaks ning targemaks treenida. Mida konkreetselt treenime, selles olemegi head. Igaüks võiks endalt küsida, miks olen ma praegu siin ja mis see on, mida ma harjutan – anda igale liigutusele kõrgema mõtte ja väärtuse. Võime muuta kõik valguseks ja valgustumiseks, mis ei ole aga eesmärk, vaid seiklusrada. Valguskoodid ei ole mitte ühestki otsast valgus tunneli lõpus, vaid käesolev reaalsus, olek ja sisu.
<>
KOODID JA PAROOLID
Ustel, jalgratastel ja isegi kohvritel on koodid, miks siis inimesel ei võiks koode olla. Telefonides ja arvutites on paroolid – miks inimesel ei võiks paroole olla: paroole, mis annavad meile ainuomase näpujälje ja märgilise templi, millega allkirjastada kõike olevat ja tehtavat isiklikus ruumis. Oma signatuuri järgi ning kaudu tunneme ära sarnase ja ligitõmbava, taipame, millisesse osakonda ja süsteemi struktuuriossa kuulume. Energial on samuti käekiri – puudutus, mis tekitab teatud tunde, andes ja kandes informatsiooni. Meie isiklik parool võimaldab ühendust saada elu sisuliste teadmistega, läheneda vaimu raamatukogu riiulitele. Energeetilised koodid annavad meile kätte võtmed, et saaksime edasi liikuda järgmiste ja ikka järgmiste uste juurde. Meie kehalise kehastunud kogemise avanemised ja sulgumised toimuvad kõik läbi ajas muutlike energia signatuuride. Ei ole enam ammu kindel, kas rääkimine on hõbe ja vaikimine kuld või on tegelikult vastupidi. Ühisreaalsuski aina muutub. Meie koodid tulevad universumilt koos universaalsete pinnidega ja teisendavad isiklikku olemisruumi.
<>
KOODID, ÜLDISELT.
Kood on nagu võti, millega saab avada keha ja toimimise potentsiaalid, nii et need hakkaksid iseseisvalt inimese elus avalduma. Koodiga ei pea kogu aeg tegelema, vaid see on juba avatuna värav, millest edasi viib uus tee.
Keha ja vaimu sideme tugevdamiseks on vajalik mõlema koodide käivitamine. Energeetilised koodid aitavad keha ja vastupidi. Keha sees olevaid koode on hädatarvilik tööle saada elu paremaks tunnetamiseks inimesena.
On koode, mida saab inimene ise aktiveerida, aga osa koodidest nõuavad koostööd, inimestevahelist sünergiat. Tavaliselt vajab inimene neid koode, mis miskit pidi tema ellu tulevad.
Mõned koodidest on aga üldtemaatilised ja need toimivad kogu inimkonnale korraga. Mõju on suuremal või vähemal määral tunnetatav kõigi jaoks, kuigi seda ei pruugita osata väga täpselt sõnastada. Koodide avamise kasutegur on igal juhul n-ö kvantaalne, s.t kvandiliselt leviv. Umbes nagu kliima soojenemine, mis tahtest sõltumatult mõjutab kõiki, ainult positiivses, konstruktiivses suunas. Koodivõtmete kimbu suurusest puusal sõltub see, mitut aida ust on sul võimalik lahti teha ja mitut varasalve külastada ja kasutada. Kõik bioenergiasse puutuv toimetab füüsikaliselt inimkeha kallal, nii et eluliselt tähtsad osised, kaasa arvatud meie süda ja aju, on koodidest otseselt mõjutatud. Inimese välimus peegeldab paljuski koodide olemasolu ning töökorda. Igasugune sageduse tõus, puhtus ja jõu suurenemine kajastub nii väljanägemises kui ka tegevuses.
Enesetunnetus võib küll olla kohati ebaadekvaatne, sest eks õhupalliga lendajagi ei tunneta tuult ega selle kiirust, kuna taustsüsteem on maapinnal olemisega võrreldes muutunud. Seetõttu ei saa kõigile kogejatele lubada sisemaailma erinevaid külluslikke lummasid, kuid siiski on kindel, et silmapiir avardub tunduvalt ja sellega koos meel ja mõte. Nendest saab kokku vastavalt vaatenurgale ka Sinu õnn või õnnetus. Loodetavasti ikkagi esimene!
<>
MIDA TEHA, KUI OLED VIHANE VÕI KURB?
See väike blogijutt räägib mitte Maale alumistesse dimensioonidesse, vaid valgusesse maandumise ja juurdumise olulisusest ning sellest, mida teha, kui oled vihane või kurb.
Inimene võib olla energeetiliselt maandunud mitmel moel. Kuid kõige olulisem on tasand, kus on keha energeetiline kodu ehk põhiline ja ajaliselt kõige pikem kohaloleku viis, mis mõjutab inimese toimimist ja magnetismi kõige enam. Praegusel ajal on inimese bioenergia suures muutuses: keha kristalliseerub ehk avab oma potentsiaali nii füüsilistes rakkudes kui eeterlikus auras (bioväljas). Maandumine alumistes dimensioonides tähendab maandumist maisesse, allpool olevatesse tasemetesse ja maandumine valgusesse tähendab maandumist rohkem eeterlikesse, ülemistesse dimensioonidesse. Keha ja energia/aura ei ole üldse lahutatavad – need on teineteisest läbi põimunud substantsid. Ja me ei saa rääkida ka tegelikult ühest ega teisest, vaid ikkagi neist mõlemast korraga. Nii et inimese maandumine on mõiste, mis puudutab nii tema keha kui ka energeetilist poolt. Maanduda on vaja. Mitme-dimensioonilisus on meie struktuuride põhiolemus (füüsiline keha pluss hing, vaim selle sees), kuid need, kes on maandunud madalale, võivad leida end tühistamas kõrgemaid dimensioone endas, sest nad ei suuda hallata energiate kõrgemate vibratsioonide mõjutusi. Valgusesse maandunud inimesed oskavad paremini käia kaasas praeguse Maa arengulainega energiate uuenemisel ning kuna ka nende kehalised energiad on jätkuvalt tõusuteel, siis on neil vähem probleeme enda häälestamisega igapäevasesse, kuid samal ajal vaimsesse ellu. Maandumist valgusesse on tänasel päeval lihtne korraldada. Selleks on tarvis mõelda, et oled valgusolend, kes on tulnud elama kehasse. Sinu lift ehk energiate vahel liikumise mehhanism jääb tavaliselt siis ülespoole madalamatest mõjutusväljadest. Viimased lihtsalt ei jõuagi Sinuni. Su platvorm on maapinnast kõrgemal, s.t kolmandast, käegakatsutavast dimensioonist väljaspool. Oma energiate loomulik säilitamine on ka palju lihtsam ning see toimub isegi uneajal automaatselt ja iseeneslikult peale ühekordset taotlust. Kui oled vihane või kurb, on hea mõelda sellele, et viha energeetiline element on tuli ja kurbuse element on vesi. Nende ühendamisel tekib aur. Aur haihtub, lahustub, muutub eeterlikuks. Viha ja kurbus on tegelikult erinevad reaktsioonid samale asjale – ja meil on tavaliselt harjumus, kas plahvatame või valame pisaraid. Kumbki neist reaktsioonidest ei pruugi olla vale, sest ennast väljendada on tervislik ja elementaarselt vajalik, eriti mis puudutab südamest tulevat protesti või ebaõigluse muutmise soovi. Aga see kõik peaks suubuma hajuvasse elementi, et luua uus tasand järgneva loomingu tekkeks. Dimensioonide ja nendest tulenevate erimeelsuste põrkumine oli, on ja arvatavasti ka jääb meie elude osaks. Saame sealjuures ainult valida, kuhu maandume ja mis on meie kõrgem eesmärk energeetilises plaanis.
<>
Ajakiri “Mari”. 10.2017. Mari Uri. Jõustav vaimustav hingamine (algne tekst).
JÕUSTAV VAIMUSTAV HINGAMINE
Eks igasugune hingamine ole juba iseeneslikult jõustav tegevus. Ilma hingamiseta ei oleks meil kellelgi “hinge sees”. Maailmas on loodud lugematul hulgal hingamispraktikaid. Nendest on kirjutatud raamatuid, neid antakse edasi põlvest põlve ja uusi, tänapäevaseid tehnikaid luuakse ka aina juurde. Minu jaoks on hingamine alati olnud väga loomulik ja samas vaimne tegevus – ma ei ole kunagi tundnud erilist tungi oma hingamist kuidagi suunata või treenida. Energiatreenerina olen õppinud küll kuhjaga hingamistehnikaid, mis paari minutiga kehale ja meelele erinevat mõju avaldavad, kuid enamasti olen lasknud oma kehal ise hingata, mida ta ju niikuinii ööl ja päeval sundimatult teeb.
Ühel päeval juhtus aga minuga kummaline lugu. Olin Saksamaal SoulBodyFusion® õpetajakoolitusel. Selgituseks nii palju, et see on keha ja hinge ühendamise meetod, mille on loonud kaasaegne šamaanitarist maailmarändur, ameeriklanna Jonette Crowley. Ta käib eri paigus ringi – kõikvõimalikes koobastes ja mäetippudel – ning kogub enda kehasse energeetilisi koode, mis väepaikades tema jaoks ja kaasa seikleva grupi toel avanevad. Seejärel tuleb ta tagasi inimeste sekka ning jagab saadud koode teistelegi, tehes koolitustel initsiatsioone ja kanaldades kosmilist olendit nimega MARK. Eesti keeles on ilmunud tema raamat “Keha ja hing kui tervik” (Pegasus, 2014), mis SBFi kui meetodit ja selle saamislugu tutvustab ning ka praktiseerima juhendab (teistega töötamise litsentsi saab küll vaid praktiku koolitust läbides). Lühidalt öeldes on SBF abil võimalik taotluse abil oma hing/vaim kehasse tuua. Inimene arvab valdavalt, et ta on tervik, kuid saades teistsuguse energeetilise kogemuse, arvamus kindlasti muutub. Koodid, mis muudavad inimese DNA oma peenemate energiate ankurdamise jaoks vastuvõtlikuks, pärinevad iidse jumalanna Ashtatara käest. Niisiis olin koolitusel, kus midagi väga uut ja ootamatut ma ei oodanud. Mul on olemas üsna mitmekülgne kogemus oma perefirma KehaMeeleKool tegevustes, olen sertifitseeritud SoulBodyFusion’i praktik ja pika staažiga auramediaator, tegelen valguslambiteraapiaga, juhendan juba aastaid energiatreeninguid ja annan koolitusi. Ühesõnaga arvasin, et saan olla rahulikult üllatamatu. Korraga võttis Jonette välja hiljuti leitud muinasaegse kivi, millele oli joonistatud pilte ja märke ja mis kannab endas arengukoode, mille inimesed peavad seekord ise avama. Jonette andis kivi käest kätte, et leida isik, kes reageeriks kivi energiale, s.t kes oleks võimeline koodi lahti tegema. Äkitselt läks üks kivi hoidev naine näost tulipunaseks ja hakkas tegema kivikirjade kohal sõrmedega huvitavaid liigutusi. Jätan juhtunu kirjelduse veidikeseks pooleli ja pöördun oma kogemuse jagamiseks veidi ajas tagasi. Tänasel päeval ei ole ammu enam imelik rääkida energeetilistest ja süvavaimsetest fenomenidest. Pea kõigil inimestel on juba olemas isiklikud läbi- ja üleelamised, mida nad ei oska sõnastada ega analüüsida – müstilised, paranormaalsed või kuidas neid iganes nimetatakse.
Minu enda kõige toredamaks “juhtumiks” pean kehavälist kogemust. Tean ka nüüd täpselt, kuidas tulen astraaltasandilt tagasi kehasse, kuhu täpsemalt ja mil viisil see sünnib. Tookord oma kehasse tagasi sisenedes tajusin konkreetselt, et pööran ennast tagurpidi olekust silmade taha ning hakkan uuesti otse “välja vaatama”. Igapäevaelu taustal see tunnetus muidugi kadus. Meelde tuli keha sees olemine jälle siis, kui kirjeldatud koolitusel koodikiviga edasi asjatasime. Minu energia pöördus sügavale Maa sisse ning hakkasin natuke hiljem selgelt tajuma, kuidas mu identiteet muutus kehast ja isikust vaimuks. Vaimuks, kes käibki kehast sisse ja välja ning on surematu, nagu räägitakse. Ma ei kogunud enam “oma vaimuenergiat kokku”, vaid olin ise vaimuenergia, kes kehasse tuli ja kehas oli. Sain korraga füüsiliselt aru, et mina olen see, kes vaatab oma silmadest, n-ö läbi silmade või silmade kaudu, mitte pelgalt füüsiliste silmade abil. Soovisin südamest, et see tunne püsivalt nii jääks. Teadsin samas, et minu identiteedi teisenemine oli seotud muinaskivist saadud koodidega. Jonette kanaldas, et inimkond ei ole veel valmis kõiki kivis sisalduvaid koode avama, aga esimene kiht on avanenud. “Kuidas ma saaksin saadud koodi teistele jagada?” küsisin endalt. “Tee vaimustavat hingamist,” tuli mõttele vastus. “Vaimustav hingamine kõlab hästi,” arutlesin edasi, sest eesti keeles on sellised ilusad sõnad olemas nagu “hingestama” ja “vaimustuma” ja need on ka emotsionaalselt meeldivad kuulda. Vaimustav hingamine on siiani olnud minu jaoks kõige jõustavam praktika, mida olen kunagi proovinud. Sellest tekib kirjeldamatu sisemine jõud ja rahu. Ma tunnen, kuidas mu vaim on püsivalt liidripositsioonil, kuidas minu elektromagnetväli tasakaalustub pidevalt, keha terveneb – mitte et ma haige oleks, aga kõik eelnev, mida olen enda heaks teinud, ei ole andnud sama tulemust. Ma ei saa 100% lubada, et sama juhtub kõigi inimestega, kes ei ole nii ekstreemsel määral oma energiaid uuendanud, kuid ma väga loodan, et vaimustav hingamine hakkab jõustama paljusid. Palun proovige!
Olen ka tänulik igasuguse tagasiside eest. Vaimustav hingamine ei vaja erilist ettevalmistust, hingata saab igal pool ja igal ajal, tuleb vaid esitada taotlus “vaimustavaks hingamiseks” ning tunnetada, mis juhtub. Kehaline sisemine kindlusetunne peaks olema tuntav üsna ruttu. Autoroolis praktiseerimine on küsitav, aga ega vaim pole rumal: ta teab täpselt, millises kohas ja millal on inimese jaoks kõige soodsam ajastus. Suurem “vaimustumine” võib toimuda ka magamise ajal või söögilauas. Tähtis on, et inimene seda siiralt soovib ning ei ole enam nõus millegi muu kui ainult ülima võimaliku sagedusega. Hea on veel see, et vaimustavat hingamist saab inimene ainult vabatahtlikult ise teha, keegi ei saa talle seda “peale panna”, “sisse suruda” ega muul viisil väljastpoolt tekitada. Oma koolitustel aitan hoida energiavälja, mis vaimustumist toetab, kuid iga inimese vaimul on järgimiseks isiklik plaan. Saime õpetajakoolitusel teada ka olukorrast, et on kosmilisi jõude, kes soovivad rohkem inimesi aidata, aga nad “ei ulatu”. Identiteedikriisis inimesed samastuvad kõige muu kui oma vaimuga – kehaga, emotsioonidega, isiku või mõttemeelega. Nad on justkui vaimselt “kodust ära”. Nende olemus ja energia ei ole universumis nähtav – ei ole piisavalt kõrgel sagedusel. Oma sisemist tühjusetunnet kiputakse kompenseerima mitte ajatute ja sisuliste, vaid ajaliste ja vormiliste vahenditega. Mis saab aga olla parem viis enese õnnestamiseks kui oma vaimu valimine kõige kõrgemaks otsustavaks ja täidesaatvaks “organiks”? Festivalidel ja muudel üritustel inimestele SoulBodyFusion’i seansse tehes näen ja kuulen väga häid reaktsioone. Huvitav on, et DNA koodimuutus vaimuenergia koondamiseks kehas juhtub nii kiiresti, minutitega. Elektromagnetvälja kaudu resonantselt leviv oma hinge/vaimuga häälestumine on loomulik nagu hingamine. Mulle on ka öeldud – kõik räägivad sellest! Nn spirituaalsel tasandil inimeste jaoks on keha ja vaimu ühendamise etapp ammu tabelis kohal number 1. Rääkimine on hea, tegemine veel parem. Aga kuidas – vat see on küsimus…
Vaimustav hingamine algab seal, kus inimene parasjagu on. Isegi kui isik ei ole oma vaimuenergiat eelnevalt kokku kogunud, auratransformeerunud, koode avanud, taasühendavat tervendust teinud ega muul moel endaga süvendatult tegelenud – siiski puudutab vaimustav hingamine temas seda punkti, mida kutsutakse hingeks. Hing on vaimu osa, nagu piisake vett on ookeani osa. Ja killukese hinge oleme kõik oma kehasse kaasa võtnud. Identiteedi muutumine vaimuks peaks olema tunnetatav kehaliselt, soovitavalt silmade kaudu, muidu võib see jääda meele kujutluseks. Hingele tähelepanu andes ja teda enese sees esikohale seades hakkab toimuma ka suurem häälestumine universumi lainele. “Ja mis on sellest kõigest kasu?” küsib kindlasti nii mõnigi maisusele orienteeritud skeptik. Tahaks sel juhul vastata, et elame-näeme: mina igatahes eelistan olla “kodus”. Mulle meeldib väga Ema Teresa ütlus: “Kui tahad muuta maailma, siis mine koju ja armasta oma peret.” Iseenda leidmine ja armastamine ei tee ka paha!